Äripäeva raadio

About Äripäeva raadio

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

Publisher

Äripäev

Category

business

Language

et

Explicit

No

First episode

24 Apr 2023

Latest episode

3 Nov 2026

Latest episodes

2,094 episodes in the feed.

1. 

   3 Nov 2026

   03.11.26 Kasvupinnas: Eesti viljasaak sihib rekordit, aga hind võib kukkuda 30 eurot tonnilt

   Eesti teraviljasaak võib tänavu kerkida esimest korda üle kahe miljoni tonni, kuid rekordilähedane saak ei tähenda põllumehele automaatselt head aastat. Raadiosaates „Kasvupinnas“ räägivad sektori juhid, miks võivad maailmaturu arengud viljahinda kiiresti kümnete eurode võrra tonnilt liigutada, kuidas on rapsikasvatus saanud uue hoo ning millised riskid põllumeeste kasumlikkust praegu enim mõjutavad. „Kui lepitakse kokku, et teravilja eksporditaristut enam ei puututa ja laevad saavad Mustal merel rahulikult liigelda, võib see viia viljahinna julgelt 30 euro võrra tonnilt alla,“ hoiatab saates Baltic Agro ASi äriarendusjuht Martin Maante. Eesti põllumehed on tänavu koristanud ühe ajaloo suurima viljasaagi. Maante sõnul näitab Statistikaameti praegune number 1,9 miljonit tonni, kuid kevadel selguv lõplik tulemus võib tema hinnangul esimest korda ületada kahe miljoni tonni piiri. Hea saak ei pruugi aga tähendada head kasumit. Maailmaturul on teraviljahinnad aasta algusega võrreldes tõusnud 20-25 protsenti, kuid samal ajal on kallinenud väetised ja muud sisendid. „See hea hind võib kokkuvõttes osutuda hoopis kahjumlikuks,“ tõdeb Maante. Kui teraviljakasvatajate väljavaated sõltuvad suuresti maailmaturu arengust, siis rapsikasvatajatel on seljataga üle aastate üks edukamaid hooaegu. Rapool Eesti tegevjuhi Allar Kade sõnul on head saagid ja kokkuostuhinnad toonud rapsikasvatuse juurde tagasi ka põllumehi, kes olid sellest vahepeal loobunud. Järgmiseks hooajaks on talirapsi kasvupind tema hinnangul suurenenud vähemalt 15 protsenti. Riskid pole aga kuhugi kadunud - kas tuleks saak kindlustada. „Eestis on see kindlustuse osa kuskil kolme protsendi juures,“ märgib Kade. Tema sõnul kasutavad Läti ja Leedu põllumehed saagikindlustust märksa aktiivsemalt. Samal ajal sunnivad liigvesi, taimehaigused ja järjest kitsam külviaeg otsima uusi lahendusi sordiaretusest. Scanola Baltic ASi tegevjuht Alo Süvari toob esile, et tänavune rapsisaak paistab silma erakordselt hea õlisisaldusega. „Nii mõnigi mees sai oma toodud rapsi tonni eest 600 eurot kätte,“ ütleb Süvari. Eesti rapsitööstuse edasine kasv sõltub tema sõnul eelkõige saagikuse suurendamisest, sest põllumaad juurde ei teki. Kas Eesti teraviljasaak ületab lõpuks kahe miljoni tonni piiri, mis võib viljahinnad taas langusesse pöörata ning kas rapsist on kujunemas põllumehele teraviljast tulusam kultuur? Raadiosaates „Kasvupinnas“ arutlevad Baltic Agro ASi äriarendusjuht Martin Maante, Rapool Eesti tegevjuht Allar Kade ja Scanola Baltic ASi tegevjuht Alo Süvari. Tartu EPA messil salvestatud saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Alo Süvari ja Allar Kade. Autor: Juuli Nemvalts

2. 

   3 Nov 2026

   03.11.26 Eetris on turundusuudised. Uued roheväidete reeglid sunnivad ettevõtteid pakendeid ja reklaame üle vaatama

   Euroopa Liidu uued roheväidete reeglid sunnivad ettevõtteid loobuma üldsõnalisest keskkonnasõbralikkuse lubamisest. Väiteid nagu „roheline“ ja „keskkonnasõbralik“ ei tohi enam kasutada ilma nõuetekohase põhjenduseta. Samas võib rangem regulatsioon tuua kaasa ootamatu tagajärje: ettevõtted loobuvad oma keskkonnaalastest edusammudest rääkimisest. Saates „Eetris on turundusuudised“ selgitab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitja Merike Koppel, milliseid keskkonnaväiteid enam kasutada ei tohi ning kuidas sõnastada reklaamsõnumeid nii, et need oleksid tõendatavad ja seadusega kooskõlas. Juttu tuleb ka omaloodud ökomärgistest, mõjuisikute kasutamisest ja ettevõtete süsinikuneutraalsuse lubadustest. Koppel selgitab, miks peab keskkonnaväide olema arusaadav ka lisainfot otsimata ning kuidas suhtub TTJA juba trükitud pakenditesse. MediaBrokeri äriarenduse ja innovatsiooni juht Britta Gassmann tõstatab küsimuse, kas keeruline tõendamiskohustus võib panna just väiksemad ettevõtted oma keskkonnaalastest saavutustest vaikima. Saadet juhib Keit Alev. Pildil: TTJA peadirektori asetäitja Merike Koppel, saatejuht Keit Alev ja MediaBrokeri äriarenduse- ja innovatsioonijuht Britta Gassmann. Foto allikas: Äripäev

3. 

   3 Nov 2026

   29.10.26 Müüt või tõde? “Halvemat asja olla ei saa.” Miks küll politiseeriti kiiruskaamerad!

   Eesti liiklus on aastakümnetega muutunud turvalisemaks, kuid Skandinaavia tasemeni jõudmiseks tuleb vaadata kaugemale kiiruse mõõtmisest, rääkisid vandeadvokaat Indrek Sirk ja ajakirjanik Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?” Kuigi avalikus ruumis jääb sageli kõlama vastupidine mulje, näitavad liiklussurmade suhtarvud pikaajalist paranemist. See ei tähenda, et oleks põhjust rahuloluks: kui Eesti tahab liikluskultuuri viia Põhjamaade tasemele, tuleb tegeleda liiklusohutusega terviklikult, mitte keskenduda üksnes kiiruseületajate karistamisele. “Kui võtame selle postulaadi või väite, et meil lähevad liikluses asjad järjest halvemaks, siis kasutame liiklusolukorra parandamiseks teatud meetodeid. Kui me nendime aga, et oleme jõudnud Euroopa keskmisele tasemele, aga tahame saada Skandinaavia tasemele, siis viisid, võtted ja lahendusteed võiksid olla üksjagu teistsugused,“ ütles Äripäeva arvamustoimetuse juht ja autoajakirjanik Karl-Eduard Salumäe. Mullu oli Eestis 31 liiklussurma miljoni elaniku kohta, Euroopa Liidu keskmine oli 43. Soomes oli vastav näitaja 33, Rootsis ja Norras aga 20. Paarkümmend aastat tagasi ulatus Eesti näitaja 150–200 hukkununi aastas. Vandeadvokaat Indrek Sirk selgitas, et inimeste hinnangut liikluse olukorrale kujundavad sageli üksikud vahetud kogemused ja pidev õnnetusuudiste voog, mida tingivad nii Eesti väiksus kui meedia tavad. “Tavainimene vaatab seda, mida ta näeb läbi tuuleklaasi. Ja läbi tuuleklaasi piisab tal ainult sellest, et ta näeb ühte ogarat möödasõitjat ja ta kuuleb raadiouudist, et liikluses hukkus üks inimene, ja ta paneb need kaks asja kokku ja ütleb, et olukord on käest ära,“ rääkis Sirk. Kas kiirus on Eesti liiklusohutuse suurim probleem? Salumäe vastus on lühidalt “jah”: kiirus on üks peamisi ohutust mõjutavaid tegureid ning võib otsustada nii õnnetuse toimumise kui ka selle tagajärgede raskuse. Kuid probleem ei piirdu kihutajatega. Eesti teedel liiguvad kõrvuti juhid, kes sõidavad lubatud 90 km/h alas 70ga, need, kes järgivad piirkiirust, ning need, kes ületavad seda teadlikult. Erinevused tekitavad möödasõite, närvilisust ja toovad kaasa ohtlikke olukordi. Salumäe hinnangul aitavad probleemi süvendada ka autojuhid, kes võtavad kiiruskaamerate ees põhjendamatult hoo maha. Sellele järgnevad kiiruse kõikumised ja möödasõidud, mida ühtlasema liiklusvoo korral võiks vältida. Sirk tõi esile ka Eesti liikluskorralduse vastuolu: suvel hea ilmaga ja talvel lumelobjakaga võib kehtida sama piirkiirus, kuigi tegelik ohutusolukord on täiesti erinev. “Meil ei olegi võimalik leida seda pidevat tasakaalupunkti,“ ütles ta, viidates vajadusele sobitada liikluse sujuvus ohutusega. Sirk suhtub kriitiliselt kiiruskaamerate kasutamisel tehtud muudatustesse, mis kohustasid ühtaegu mobiilseid kaameraid tähistama ja tõstsid sekkumiskünnist. Tema hinnangul on probleem selles, et sekkumiskünnise tõstmine võib anda autojuhtidele signaali, nagu oleks teatud ulatuses kiiruse ületamine aktsepteeritav. “Minu arust enam halvemat asja ei saa olla, et me anname kogu ühiskonnale sõnumi, et nüüd teatud ulatuses kiiruse ületamine on täiesti aktsepteeritav,“ ütles Sirk. Saadet “Müüt või tõde?” juhtis Neeme Korv. Foto: Andres Haabu

Who has been a guest on Äripäeva raadio

Names identified in recent episode analyses. Showing up to five guests.

• Jan Urva
• Armen Kasparov
• Katrina Lehis
• Kregor Zirk
• Karel Tilga

Reach and audience

Public platform figures. Ratings count people who left a rating, not total listeners.

Apple Podcasts (US)

3.0 / 5

3 ratings

Contact Äripäeva raadio

Guest appearances

Does not typically book guests

Based on episode analysis; this does not confirm that the show is currently accepting guests.

Shows with a similar audience

• 

  Nestor & Koppel

• 

  Geeniuse digisaade | Geenius.ee

• 

  Investeerimisjutud

• 

  Rahva teenrid

• 

  Olukorrast riigis

• 

  Rahva oma kaitse

Questions about Äripäeva raadio