Tutvu Euroopa Liidu saamislooga
„Ajaloo ja faktide“ sarjas tuleb juttu Euroopa Liitu kujundanud olulistest sündmustest ja mõjukatest inimestest. Kuula lugusid meestest ja naistest, kelle julgus ja visioon vormisid Euroopa Liidu selliseks, nagu ta on praegu.
Kõik meie podcastid leiate Euroopa Parlamendi veebilehelt Europarl Radio.
Melina Mercouri – kultuurivisionäär ja poliitiline suunaseadja
Melina Mercouri oli rohkem kui näitleja ja avaliku elu tegelane. Just tema muutis kultuuri üheks Euroopa Liidu poliitiliseks prioriteediks. Tänases saates räägime tema tähtsusest Kreeka kultuuriministri ametis, kus ta pani muu hulgas aluse Euroopa kultuuripealinnade ideele ja suutis luua piiriüleseid suhteid ka külma sõja perioodil. Meenutame ka tema vaibumatut vastupanu Kreeka sõjaväelisele huntale. See tegi temast demokraatlike väärtuste ja kultuurilise vabaduse sümboli ning ta on tänapäevani legendi staatuses.
10 Nov 2025
Euroopa Liidu rajaja Alcide De Gasperi
Alcide de Gasperi oli kindlameelne fašismi vastu võitleja. Ta sündis 1881. aastal Itaalia põhjaosas, mis tollal kuulus Austria-Ungari keisririigi koosseisu. Pärast kristlik-demokraatliku partei asutamist sai temast 1945. aastal Itaalia vabariigi esimene peaminister. De Gasperi juhtis Itaalia valitsust kuni 1953. aastani. Koos Konrad Adenaueri ja Robert Schumaniga oli tal otsustav roll Euroopa ühinemises.
8 Oct 2025
Euroopa Parlament, Berliini müüri langemine ja Saksamaa taasühinemine
Ööl vastu 10. novembrit 1989. aastal avati täiesti ootamatult Berliini müüri piiriületuspunktid. Sellega sai läbi ka Saksa Demokraatliku Vabariigi kommunistliku valitsuse aeg. Külm sõda oli jõudmas lõpule ja Euroopa ajaloos pöörati uus lehekülg. Kuu aega hiljem avati ametlikult Brandenburgi värav ja taastati vaba liikumine kahe Saksamaa vahel. 3. oktoobril 1990. aastal sai kahest Saksamaast üks riik, mis muutis täielikult Euroopa ühinemise tulevikku.
8 May 2025
Konrad Adenauer – ühtsuse ja rahu sümbol
Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler Konrad Adenauer mängis olulist rolli Saksamaa sõjajärgses ülesehitamises ja Euroopa ühtsuse edendamises. Adenauer seadis esikohale Prantsusmaaga leppimise ning pooldas Euroopa lõimimist, muu hulgas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomise kaudu. Kuigi Euroopa ühinemisel oli mitmeid takistusi, tegutses Konrad Adenauer alati kindlalt Euroopa ühtsuse ja rahu nimel.
8 Apr 2025
Simone Veil – naine, kes ladus Euroopa Liidu vundamenti
Simone Veil oli üks Euroopa Liidu alusepanijatest ja esimese otsevalitud Euroopa Parlamendi president. Tema roll Euroopa ühtsuse edendamisel ja inimõiguste kaitsmisel oli väga suur. Eelkõige tegi ta tööd naiste õiguste parandamiseks: võitles Prantsusmaal abordi seadustamise nimel ja näitas enda eeskujul, et ka naised võivad jõuda juhtivatele ametikohtadele. Holokaustist pääsenuna mõistis ta, kui oluline on Euroopa ühendada. Veili elutöö peegeldub hästi Euroopa Liidu juhtlauses „Ühinenud mitmekesisuses”. Tema pühendumus õiglusele ja inimõigustele tiivustab tegudele veel praegugi.
6 Mar 2025
Rahvusvaheline naistepäev
Naistepäeva hakati tähistama 20. sajandi alguses, kui tekkisid töölisliikumised. Nagu algusaegadel, juhitakse ka praegu naistepäeval tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ning selle saavutamisel tehtud pingutustele ja edusammudele. Euroopa Parlament tegutseb aktiivselt soolise võrdõiguslikkuse suurendamise nimel. Parlament on võtnud vastu resolutsioone ja õigusakte, mille eesmärk on kaitsta naiste õigusi, edendada võrdseid võimalusi ning võidelda diskrimineerimise vastu.
31 Oct 2024
Maastrichti leping ja selle arengulugu
7. veebruaril 1992 allkirjastasid Euroopa ühenduste 12 liikmesriiki Hollandis Maastrichtis Euroopa Liidu lepingu. Allkirjastamiskoha järgi tuntakse seda Maastrichti lepinguna. Leping jõustus 1. novembril 1993, kui kõik liikmesriigid olid selle ratifitseerinud.
Maastrichti lepinguga muudeti Euroopa Majandusühendus sidusamaks ja terviklikumaks ning asutati selle baasil vormiliselt Euroopa Liit. Sellest lepingust sai lisaks alguse Euroopa Liidu kodakondsus.
11 Jul 2024
Mälestades Srebrenica massimõrva ohvreid
11. juulil 1995 tungisid Bosnia serblaste väed kindral Ratko Mladići juhtimisel Bosnia idaosas asuvale ÜRO kaitstud alale, Srebrenica linna. Järgnevatel päevadel tappis Mladići relvastatud armee üle 8000 moslemi, peamiselt mehi ja poisslapsi, kes maeti ühishaudadesse. Tuhanded naised, lapsed ja vanurid sunniti oma kodudest lahkuma. Seksuaalvägivalla ohvriks langes ligi 50 000 naist.
ÜRO sõnul on Srebrenica genotsiid üks julmemaid kuritegusid Euroopa pinnal pärast teist maailmasõda.
29 Apr 2024
20 aastat ELi suurimast laienemisest
Selles saates räägime ka eestlaste jaoks väga olulisest sündmusest Euroopa Liidu ajaloos. Tänavu möödub ELi suurimast laienemisest 20 aastat. 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga kümme riiki, sealhulgas Eesti. Ametlikke keeli lisandus selle laienemisega üheksa. See oli pidupäev, mil Euroopas valitses kokkuhoidev ja lootusrikas meeleolu.
25 Mar 2024
Orjapidamise ja orjakaubanduse ohvrite mälestamine
Need rohkem kui 400 aastat, mil üle Atlandi veeti Uude Maailma orjapõlve enam kui 15 miljonit inimest, on üks süngemaid ja valulisemaid peatükke inimkonna ajaloos. Orjapidamine on nüüdseks juba pikka aega keelatud. Rassism, mille ideid orjakaubanduse õigustamiseks kasutati, püsib aga teatavates ringkondades veel tänapäevalgi elujõulisena ning põhjustab jätkuvalt diskrimineerimist. ÜRO algatatud rahvusvaheline orjapidamise ja Atlandi-ülese orjakaubanduse ohvrite mälestuspäev ning Euroopa Liidu korraldatav rassismivastase võitluse ja mitmekesisuse nädal on vaid mõned näited algatustest, mille eesmärk on sel teemal teadlikkust suurendada, võrdset kohtlemist propageerida ning ühiskonda kaasavamaks muuta.
12 Feb 2024
Schengeni ala: piirid kadusid, usaldus kasvas
Schengeni alasse kuulub 27 Euroopa riiki. Euroopa Liidu liikmesriike on nende seas 23 ja lisaks nendele veel Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. Nende riikide vahel saab piirikontrolli läbimata vabalt liikuda. Piirideta ala sai alguse 1985. aastal, kui viis Euroopa Liidu liikmesriiki otsustasid omavahelised piirid lahti teha.
26 Jan 2024
Rahvusvaheline holokausti mälestuspäev
2005. aastal, kui Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest möödus 60 aastat, võttis ÜRO vastu resolutsiooni, millega kuulutati 27. jaanuar rahvusvaheliseks holokausti mälestuspäevaks. Sõna „holokaust“ pärineb kreeka keelest ja tähendab põletusohvrit. Holokausti all mõistetakse kuue miljoni Euroopa juudi tagakiusamist ja mõrvamist natsirežiimi ja nende poolehoidjate käe läbi. 1933. aastast 1945. aastani võtsid natsid ja nende liitlased sihikule ka muud inimrühmad, nagu roma ja slaavi päritolu inimesed, homoseksuaalid, puuetega inimesed ning teatavad usu- ja poliitilised rühmad.
8 Jan 2024
Jean Monnet’ maja
Pariisi lähedasse pargirohelusse on peitunud ilus rookatuse ja taevasiniste aknaluukidega maja. Kes suudaks ette kujutada, et just selles õdusas kohas kujundati Euroopa tulevikku ja positsiooni rahvusvahelisel areenil? Ometi oli just see maja tänapäeva Euroopa Liidu ühe ülesehitaja Jean Monnet’ töö- ja kodukoht.
1 Jan 2024
Kolmkümmend aastat ühtset turgu: saavutused ja eelseisvad probleemid
Ühtne turg on üks Euroopa integratsiooni olulisemaid saavutusi ja üks selle peamistest tõukejõududest. 1993. aasta 1. jaanuaril loodud ühtne turg võimaldab Euroopa Liidus kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist. Alates selle loomisest on ühtne turg soodustanud kaubavahetust ja suurendanud ELi tähtsust ülemaailmse kaubanduspartnerina. See muudab kodanike elu lihtsamaks ning suurendab majanduskasvu ja konkurentsi, sest loob uusi võimalusi Euroopa ettevõtjatele.
Contact ET - Ajalugu ja faktid
Guest appearances
Books guests
Based on episode analysis; this does not confirm that the show is currently accepting guests.
Host of ET - Ajalugu ja faktid?
Claim your podcast to manage its listing and keep your show details accurate.
Pod Engine is an independent podcast discovery and analytics service and is not affiliated with or endorsed by this podcast. Artwork and show content belong to their owners. Full legal notice.
Explore this show Podcast research with Pod Engine
