Kaalujutud

About Kaalujutud

Kaalul on meie tervis, vaimne heaolu ja tulevik. Ometi on kehakaal teema, mis on mattunud eelarvamuste, müütide ja lihtsustatud lahenduste alla. Rasvumine on keeruline krooniline haigus, mis mõjutab sadu tuhandeid Eesti inimesi, kuid liiga sageli käsitletakse seda vaid tahtejõu või ilu küsimusena. Delfi uus podcast "Kaalujutud" murrab nendest valearusaamadest läbi. Räägime saates avatult, ausalt ja tõenduspõhiselt kehakaalu teemadel – mis ülekaalu ja rasvumist tegelikult põhjustab ning kuidas selle keerulise haigusega toime tulla. Vestleme arstide ja ekspertidega, et murda kehakaaluga seotud müüte ja pakkuda tuge neile, kes otsivad päris vastuseid. Kuula ja loe lisaks veebilehelt www.minukaal.ee. Saatesarja toob teieni Novo Nordisk Eesti.

Publisher

Delfi Meedia

Category

health & fitness

Language

et

Explicit

No

First episode

29 Oct 2025

Latest episode

23 Oct 2026

Latest episodes

17 episodes in the feed.

1. 

   23 Oct 2026

   Kõht on ees, aga muidu terve mees? Alari Kivisaar ja Margus Viigimaa räägivad meeste tervisest

   Vererõhk on natuke kõrge, kolesterool samuti ja kõht ulatub kaugele üle püksivärvli, aga mees peab ennast ikka täiesti terveks? Sellist suhtumist kohtab kardioloog Margus Viigimaa sageli. „Kaalujuttude“ uues osas arutleb ta koos Alari Kivisaarega, miks kipuvad mehed, kelle puhul häirekell juba heliseb, oma tervisega tegelemist edasi lükkama, ja mida teha, et mehed tervemad oleks ja kauem elaks.

2. 

   9 Oct 2026

   Henry Jakobson: olen terve elu olnud ülekaalus ja tahan, et mu lapsed ei peaks sama kogema

   „Ma ei olnud oma pere jaoks päriselt kohal,“ meenutab kolme lapse isa Henry Jakobson aega, mil 125 kilone kehakaal hävitas tema tervise ja võimaluse laste elus osaleda. Nüüdseks on ta kaotanud 60 kilo. „Mu lapsed on õnnelikumad, et neil on nüüd isa, kellega palli taga ajada. Pingutame perega, et ülekaal ka meie laste probleemiks ei saaks.“„Kaalujuttude“ uues saates räägib Henry avameelselt lapsepõlves kogetud söömise ja kaaluga seonduvast häbist. Toidu ja kehakaalu teemal oma lastega suheldes püüab ta vältida käitumist, mis loodetud kasu asemel hoopis kahju teeks. Henry pere kogemus näitab, et sama toidulaua ääres kasvavatel lastel võib olla vägagi erinev kehakaal ja suhe toiduga. See on ilmekas näide, et ülekaalu ei saa pidada üksnes halbade valikute või vähese tahtejõu tagajärjeks.Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud dr Mari Lukka selgitab, et kehakaalu mõjutavad väga paljud aspektid, näiteks geneetika, ümbritsev keskkond, uni, liikumine ja ka söögiisu regulatsioon. Mõnel lapsel ei teki küllastustunne sama kergesti kui teisel. Seetõttu ei aita näpuviibutamine ega nõudmine, et laps lihtsalt vähem sööks. Kui on soov liikuda tervislikuma kehakaalu suunas, peab muutuma kogu pere elukorraldus, sest laps ei osta ise koju toitu ega otsusta alati sedagi, kas ta läheb kooli jalgsi või viiakse sinna autoga.Saates räägime, millal muutub lapse ülekaal terviseriskiks, millistest muudatustest võiks pere alustada, kuidas last kontrollimise ja keelamise asemel toetada ning millal tasub pöörduda spetsialisti poole?

3. 

   24 Aug 2026

   Kes tegelikult otsustab, mida me toidupoest ostame?

   Toidupoodi minnes tundub, et toodete valik on meie endi teha. Aga kas ikka on? Meie ostukorvi sisu kujunemises räägivad kaasa nii hind, harjumused, pakendid, tootjad kui ka see, kuidas on tooted poes paigutatud.„Kaalujuttude“ saates võtame luubi alla eestlaste toiduvalikud ning arutleme, kuidas muuta tervislik söömine igapäevaelu lihtsaks ja loomulikuks osaks.Tervise Arengu Instituudi esindaja Janne Lauk tõdeb, et eestlaste toidulaual on endiselt liiga vähe köögi- ja puuvilju, täisteraviljatooteid, kala, pähkleid ja seemneid. Samal ajal kipume liialdama maiustuste, magustatud piimatoodete ja lihatoodetega. Ta tõdeb, et teadlikkus tervislikust toitumisest võib küll kasvada, kuid sellest üksi ei piisa – poes tuleb otsuseid teha kiiresti ning kümnete sarnaste toodete koostise ja toitumisalase teabe võrdlemine nõuab tarbijalt suurt pingutust.Leiburi Baltikumi tootmisjuht Anni Talts räägib, kuidas sünnivad toidutootjate retseptid ning kuidas püütakse tasakaalustada maitset, tervislikkust, hinda ja tarbijate tegelikke ostuharjumusi.Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste avab aga jaekaupmehe vaadet ning räägib, mida inimesed päriselt ostavad ning kuidas saavad kauplused tervislikumaid valikuid soodustada.Omavahelises arutelus tuleb muu hulgas juttu valgurikastest toodetest, kiudainetest, ülitöödeldud toidust ning sellest, miks tervislik toit ei tohiks olla luksus.Pikemalt peatume Nutri-Score’il ehk pakendi esiküljel oleval värvilisel A-st E-ni skaalal, mille eesmärk on aidata tarbijal sama kategooria toodete vahel kiiresti paremat valikut teha. Arutleme, kas selline lihtne märgistus võiks aidata ka Eesti inimeste toitumisharjumusi parandada, mida see tootjate jaoks muudaks ning miks Nutri-Score pole Eestis veel kohalike tootjate jaoks tavapärane tööriist.Kes siis lõpuks vastutab selle eest, mida me sööme – inimene ise, toidutootja, kauplus või riik? Vastus pole sugugi mustvalge. „Kaalujutud“ uurib, kuidas kujuneb meie igapäevane toidukeskkond ja mida saaksid kõik osapooled teha selleks, et parima toote valik oleks lihtne.

4. 

   16 Jul 2026

   Käitumispsühholoog Andero Uusberg ja perearst Marta Velgan selgitavad, miks me eelistame tihti tervislikule toidule ebatervislikku

   Meile meeldib uskuda, et toidupoes sünnivad otsused teadlikult: loeme pakendeid, võrdleme hindu ning mõtleme maitsele ja tervisele. Tegelikult mõjutavad meid ka riiulite paigutus, sooduspakkumised, pakendite värvid, reklaamid ja harjumused. Mida siis ette võtta, et meil oleks lihtsam tervislikke valikuid teha?„Kaalujuttude“ uues osas arutavad käitumispsühholoog Andero Uusberg ja perearst Marta Velgan, et tervisliku toidu valik ei sõltu üksnes teadmistest, sest meid mõjutavad ka väga paljud muud faktorid.Et oskuslik reklaam tõesti meie ostuvalikuid mõjutab, näitas Eestis tehtud katse, kus toidupoe ostukorvi põhja paigutatud plakat küsimusega „Kas rohelist on piisavalt?“ suurendas nende ostude osakaalu, kuhu lisati puu- või köögivilju. Uusberg tõdeb saates, et muutus oli küll väike, kuid just sellised igapäevased müksud võivad meid tervislikumalt toituma suunata.Velgan ütleb, et laste toidueelistusi kujundab eelkõige kodune eeskuju, kuid rolli mängivad ka lasteaia- ja koolitoit ning koolides olevad puhvetid, aga ka reklaamide ja sõprade mõju. Perede toitumisharjumusi mõjutavad tugevalt ka toidu hind ja oskus värskest kraamist midagi valmistada. „Teadmine, et köögiviljad on kasulikud, ei tähenda veel, et need õhtusöögiks taldrikule jõuavad,“ tõdeb perearst.Saates võetakse luubi alla ka Nutri-Score’i märgistus – pakendi esiküljel olev värviline A-st E-ni skaala, mis aitab sama toidugrupi tooteid lihtsamalt võrrelda. Aga kas üks täht saab ostuotsust päriselt muuta? „Uuringud näitavad, et mõju on olemas, kuigi see pole hüppeline,“ ütleb Uusberg teiste riikide kogemuste põhjal tehtud uuringutest rääkides. Mõlemad saatekülalised usuvad, et kui meie toiduainete pakenditel see märgistus oleks, suunab see tõenäoliselt tarbijaid paremate valikute poole, lisaks ajendaks märgistuse kasutuselevõtmine tootjaid vähendama toitudes soola, suhkrut või küllastunud rasvu.Kuula saadet ja saa teada, kuidas kodu, pood, kool ja töökoht meie toitumisvalikuid mõjutavad ja mida võiks ette võtta, et tervislikum valik oleks lihtsam.

5. 

   13 May 2026

   Dr Ehala-Aleksejev: rasvumine ei ole iseloomu nõrkus, vaid keeruline terviseprobleem

   Kui kaalu on üleliia, muutub kogu keha toimimine, muuhulgas hakkavad teistmoodi tööle ka hormoonid, ainevahetus ja ajukeemia, lisaks aktiveeruvad põletikuprotsessid. Kõik see suurendab riski haigestuda näiteks kõrgvererõhutõppe või 2. tüüpi diabeeti.Rasvumist nähakse sageli kui tahtejõu puudust või valede valikute tagajärge, kuid kaasaegne meditsiin räägib sellest üha enam kui kroonilisest haigusest. Arst ja toitumisterapeut dr Kristel Ehala-Aleksejev selgitabki saates „Kaalujutud“, et rasvumisprobleemi ei saa taandada üksnes soovitusele „söö vähem ja liigu rohkem“, kuigi elustiil on alati oluline osa lahendusest. „Mõnele tõepoolest piisab toitumise ja liikumise korrigeerimisest, aga on ka neid, kelle tekib näljatunne kiiremini, täiskõhutunne hiljem ja võime enda isusid kontrollida on nõrgem,“ selgitab ekspert.Kui oled ise kaalulangetamise teekonnal ja tahad paremini aru saada, kuidas kehakaal ja tervis omavahel seotud on, pakub „Kaalujuttude“ uus episood nii äratundmist kui uusi vajalikke teadmisi.Kuula saadet ja vaata lisaks minukaal.ee

6. 

   22 Apr 2026

   Kardioloog Henri Kaljumäe ülekaalust ja südamehaigustest: selleks ajaks, kui ennast juba kehvasti tundma hakkad, on haigus juba välja kujunenud

   Värskes Kaalujuttude episoodis räägib kardioloog, kuidas liigne kehakaal mõjutab südant, vererõhku, ainevahetust ja kogu organismi. Et ülekaal mõjutab oluliselt tervist, kinnitab ka suure kaalulanguse läbi teinud treener Talis.Südametervise kuul selgitab kardioloog Henri Kaljumäe, et kõrge vererõhk, kõrge kolesterool või kehas tasapisi süvenev põletik võivad südant kahjustada ka siis, kui inimene ise arvab, et tunneb end hästi. Ta kinnitab, et ka mõõdukas kaalulangus võib südametervise seisukohast olla suur samm paremuse poole. „Viie kuni viieteist protsendiline kehakaalulangus võib olla täiesti piisav, et sellest mõõdetav kasu saada,“ ütleb ta.Kaalulanguse positiivseks kõrvalmõjuks saab pidada paremat vererõhku, väiksemat diabeediriski, rohkem energiat ja rohkem tervelt elatud aastaid. „Muutus algab eelkõige teadlikest otsustest ja püsivatest sammudest,“ ütleb kardioloog.Saates on oma lugu jagamas ka treener Talis, kes räägib, kuidas ülekaal mõjutas mitte ainult tema enesekindlust, vaid ka tervist, jaksu ja igapäevaelu. Ta räägib ausalt oma varasematest korduvatest ebaõnnestunud katsetest kaalu langetada ja jagab, kuidas ta lõpuks kaalu kontrolli alla sai.Kardioloog tõdeb, et mõnikord on vaja alustada hoopis ravimitest. „Näiteks kaalulangetusravimeid ei tohiks vaadata ainult kui vahendit kaalu vähendamiseks, sest nende mõju on oluliselt laiem, kuna aitavad langetada veresuhkrut ja on olulised diabeedi ravis, lisaks vähendavad vererõhku ja kolesterooli, mõjutavad positiivselt mitmeid südame-veresoonkonna riskitegureid ja võivad vähendada sõltuvust toidust.“Kuula Kaalujuttude saadet, vaata veebilehte minukaal.ee ja hoolitse oma südametervise eest juba täna.

7. 

   15 Apr 2026

   Kas kehamassiindeksist ikka piisab, et kehakaalu tervislikkust määrata? Endokrinoloog: arvestada tuleb ka teiste oluliste näitajatega

   „KMI on endiselt oluline, kuid tegelikult on tervise seisukohast sama tähtsad ka vööümbermõõt ja kehakoostise analüüs,“ ütleb endokrinoloog Ingrid Reppo.Ta toob näite, et inimene võib olla justkui normaalkaalus, kuid ainevahetuslikud riskid esinevad sellest hoolimata. „Just vistseraalne rasv ehk siseelundite ümber kogunev rasv on südame-veresoonkonna haiguste ja ainevahetushäirete seisukohalt eriti ohtlik.“Juttu tuleb ka sellest, milliseid näitajaid võiks iga inimene oma tervise jälgimisel tähele panna ja kuidas vööümbermõõtu õigesti mõõta. Saade annab praktilise kompassi, millal piisab esmasest enesehindamisest ning millal võiks pöörduda perearsti või spetsialisti poole.Kui soovid oma tervist targemini hinnata ja tahad teada, millest päriselt alustada, siis kuula „Kaalujuttude“ uut osa ja vaata minukaal.ee. Saad nii uusi teadmisi kui ka väga praktilisi soovitusi, mida kohe oma tervise heaks kasutada.

8. 

   8 Apr 2026

   Kas kaal ei lange, kuigi sööd hoolikalt ja liigud piisavalt? Lahendus ei pruugi peituda taldrikul ega trennisaalis, vaid hoopis magamistoas

   Delfi taskuhäälingu „Kaalujutud“ uues osas räägib uneekspert Kene Vernik, miks kehv uni saboteerib kaalulangust, enesetunnet ja üldist tervist. „Juba üks magamata öö võib mõjutada seda, kuidas aju toitu tajub ehk magus ja rasvane muutuvad ahvatlevamaks ja enesekontroll nõrgeneb, sest keha hakkab otsima kiiret energiat. Teisisõnu – probleem ei pruugigi olla niivõrd tahtejõus, kui bioloogias,“ selgitab uneekspert.Kene Vernik räägib, kuidas mõjutab unepuudus nälja- ja küllastushormoone, stressitaset, veresuhkrut ning isegi seda, kuidas keha treeningust taastub. Veelgi enam – vähene uni võib tekitada nõiaringi, kus halb uni soodustab kaalutõusu ja lisakilod omakorda rikuvad und veelgi.Kuula saadet ja vaata minukaal.ee, kui soovid kaaluteemat terviklikumalt mõista. Mõnikord ei ole järgmiseks targaks sammuks mitte rangem dieet, vaid kvaliteetne ööuni.

9. 

   1 Apr 2026

   Naistearst selgitab | Mida teha, kui menopausiga kaasneb kaalutõus ja ajuudu?

   „Ma teen kõike samamoodi nagu varem, aga kaal lihtsalt tõuseb,“ ahastavad paljud keskeas naised, kelle kaal hakkab ühel hetkel kontrollimatult kerkima. Naistearst Made Laanpere selgitab menopausi ja kehakaalu seoseid ning Anne Vomm jagab isiklikku kogemust menopausiaegsetest muutustest ja sellest, mis aitas päriselt tasakaalu leida.Dr Laanpere selgitab saates „Kaalujutud“, et menopausiaegne östrogeeni taseme langus mõjutab ainevahetust, insuliinitundlikkust ja rasva jaotumist kehas. Samal ajal väheneb lihasmass, mis aeglustab ainevahetust veelgi. See selgitabki, miks sama toitumine ja liikumine ei anna enam samu tulemusi.Naistearst aitab kuulajal mõista, miks ja kuidas need muutused organismis aset leiavad. Näiteks toob ta välja, et kerkinud magusaisu ja kaalutõusu võib seostada unehäirete ja stressiga: kui uni on katkendlik või pinnapealne, tõuseb stressihormoon kortisool, mis omakorda suurendab isu ja soodustab rasva kogunemist.Anne Vomm heitles pikalt menopausist tingitud muutustega. Tema kehakaal tõusis, enesetunne muutus, vaimne selgus hägustus ja tööalane tegutsemine oli täis väljakutseid. Anne kogemus näitab, kui oluline on abi otsimine ja erinevate lahenduste proovimine – olgu selleks toitumise korrigeerimine või hormoonasendusravi.Kui menopausiga seotud kaalutõus ja muud muutused tekitavad vaevusi või soovid nendega juba eelnevalt kursis olla, et suuremaid probleeme ennetada, siis kuula saadet ja vaata ka minukaal.ee.

10. 

    25 Mar 2026

    Kas tänased lapsed võivad olla esimene põlvkond, kelle tervis kujuneb kehvemaks kui nende vanematel?

    Saates Kaalujutud on külas lastearst ja endokrinoloog dr Ülle Einberg, kes selgitab, miks laste ülekaal ei ole ainult välimuse küsimus, vaid ka tõsine oht tervisele.Kehakaaluga seotud mured ei teki üleöö. Need kujunevad tasapisi toidukeskkonna, näksimisharjumuste, vähese liikumise, ekraanide, reklaamide ja pere igapäevaste valikute koosmõjus.Dr Einberg tõdeb, et arstid näevad järjest rohkem lapsi, kellel on juba varases eas liigse kehakaaluga kaasnev kõrgenenud vererõhk, muutused veresuhkrus, rasvmaksa risk või muud ainevahetusega seotud kõrvalekalded. Ta ütleb, et kaaluga seotud terviseprobleemid võivad areneda ka siis, kui laps ise otseselt millegi üle ei kurda.Vanemad ja lähedased on tihti küsimuse ees, kuidas üldse lapse kehakaalust nii rääkida, et ta ei tunneks häbi ega hukkamõistu. Arst ütleb, et last toetav suhtumine on väga oluline, ükskõik kes temaga sellel teemal räägib. Lisaks paneb ta peredele südamele, et kaalu langetamise ja tervise toetamise eesmärgil tehtavad muutused peaks olema kogu pere ühine pingutus. „Juba väikesed edasiviivad sammud võivad tervisele märgatava kasu tuua,“ ütleb dr Einberg.Lapse tervise eest hoolitsemine algab teadlikkusest ja soovist õigel ajal tegutseda. Kui tahad paremini mõista, kuidas ülekaalulise lapse tervist toetada, siis kuula saadet ja vaata minukaal.ee

11. 

    18 Mar 2026

    Dr Taavi Tillmann toitumisest: elame keskkonnas, kus ebatervislik valik on kõige mugavam

    Miks on tervislikult elamine nii raske? Miks haarame päeva lõpus bensiinijaamast hot dogi, poest valmistoidu ja hulga magusat või tellime väsinuna koju jõudes kiiresti söögi, mis küll kõhu täidab, kuid enesetunnet ei toeta? „Kui ebatervislik toit on igal pool nähtav ja kergesti kättesaadav, siis ei ole aus rääkida ainult tahtejõust,“ ütleb rahvatervise arst ja epidemioloog dr Taavi Tillmann.Kaalujuttude saates võtame seekord vaatluse alla küsimuse, kas kehakaal ja tervisekäitumine on ainult inimese enda vastutus või on peamine valikute kujundaja hoopis meid ümbritsev keskkond. „Elame maailmas, kus toit on kogu aeg käeulatuses , aga enamasti pole see niisugune toit, mida meie keha vajab,“ tõdeb arst.Räägime saates ka sellest, et ülekaal ja sellega kaasnevad probleemid pole üksnes individuaalne, vaid ka ühiskondlik mure. Arutleme, millised on vaimse tervise ja kehakaalu seosed ning toome näiteid, kuidas võiks lihtsal moel tervislikumaid valikuid teha.Kuula saadet ja uuri lisainfot lehelt minukaal.ee

12. 

    4 Feb 2026

    Riina Raudne: ülekaalulises kehas elamine on igapäevane kannatamine

    Hiljuti viidi Eestis läbi kvalitatiivne uuring, mis kaardistas Eesti ülekaalu kogenud inimeste ja nendega töötavate arstide kogemusi ning soovitusi sekkumisteks. Arutleme saates „Kaalujutud“, miks kaaluteema kipub meditsiinis muude murede varju jääma, millised lahendused päriselt aitaksid ja kas ülekaalulisuse ravi on tulnud, et jääda.Saates on külas rahvatervise ja käitumisteaduste ekspert, Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi TeamPerMed personaalmeditsiinikeskuse tegevjuht ja uuringu kaasautor dr Riina Raudne. Teise eksperdina on stuudios Novo Nordisk Eesti haru juht, rakendusliku käitumisteaduste magistritöö ja uuringu kaasautor Koit Arro.Saatekülalised rõhutavad, et meditsiinisüsteem peaks inimest tema kaalulangetusteekonnal rohkem toetama, mitte üksnes üldiseid soovitusi jagama. „Uuringust selgus, et paljud inimesed on oma kehaga võidelnud aastaid, sageli teadmisega, et nad on probleemiga täiesti üksi,“ räägib Raudne.

13. 

    19 Dec 2025

    Eksperdid: ülekaalu hind on kõrge – kaotame nii tervises kui ka rahas

    Enamasti räägitakse kaalust kui tervisemurest, aga ülekaaluga seotud kulud on mõõdetavad ka rahas. Mis on ülekaalu hind, selgitavad saates „Kaalujutud“ Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Rainer Reile ning perearst ja Confido tervisekeskuse kliiniline juht Marko Ölluk.Ülekaaluga seotud otsesed kulud Eesti tervishoiusüsteemile ulatuvad vähemalt 125 miljoni euroni aastas. Rainer Reile toob välja, et lisaks ülekaaluga seotud ravikuludele ja haigushüvitistele jääb maksumaksjate kanda ka liikumisvaegusest tingitud kulud ehk veel 23 miljonit eurot aastas. Kuula saatest, milliste ülekaaluga seotud haiguste ravist kulud peamiselt koosnevad.Vaata lisaks: minukaal.ee

14. 

    19 Nov 2025

    Toiduajakirjanik Martin Hanson: kaalusin 170 kilo! Dr Diana Ingerainen selgitab, milline võiks olla perearsti roll patsiendi kaalulangetusteekonnal

    Räägime saates avameelselt kaalutõusu, elustiilimuutuste, kaalulangetusravimite ja ühiskondlike hoiakute teemal.Toiduajakirjanik Martin Hanson räägib Kaalujuttude saates, mida tähendab aastaid üritada kehakaalu kontrolli alla saada ja üha uuesti ebaõnnestuda. Järveotsa Perearstikeskuse perearst dr Diana Ingerainen leiab, et perearstil on kaaluprobleemidega inimese toetamisel oluline roll, sest mitmed tõsised terviseprobleemid on otseselt kaaluga seotud ja neid on võimalik ennetada.Dr Ingerainen toob välja, et alati ei ole patsiendile lihtne öelda, et ta peaks oma kaaluga tegelema, sest teema on tundlik. „Neid, kes jõuavad arsti juurde teemaga, et oleks vaja tuge kaalu kontrolli alla saamiseks, pole palju. Tullakse hoopis sellepärast, et kaalust tingitud haiguste tõttu on abi vaja. Inimene tuleb liigesevalu, unetuse, väsimusega – ja alles siis jõuame kaaluni. Aga hea oleks, kui hakkaksime kaaluga tööle juba siis, kui tervisemuresid veel pole.“„Minule soovitas arst ravimeid, aga tuleb teada, et ükski ravim ei tööta vaakumis. Kui sa loodad ainult ravimile ega muuda liikumis- ja toitumisharjumusi, jääd hapraks,“ ütleb Martin otsekoheselt.Kuula saatest, milline oli Martini kaalulangetusteekond, mis takistused kipuvad sel rajal olema ja kuidas saab perearst ülekaaluga kimpus olevale inimesele toeks olla.Vaata ka veebilehte minukaal.ee ja kui soovid kehakaalu teemal kaasa rääkida või oma kogemust jagada, siis ootame kirju aadressil kaalujutud@delfi.ee.

15. 

    12 Nov 2025

    Geeniteadlane selgitab: avastasime, et osadel eestlastel on tõesti selline geen, mis võib põhjustada ohjeldamatut söögiisu

    Kas kehakaal on tahtejõu küsimus või hoopis geenidega kaasa antud? Miks on mõnel inimesel lihtne normaalkaalu hoida, teisel aga näib pingutustest hoolimata kaal justkui iseenesest tõusvat? Geeniteadlane tõdeb, et osadel eestlastel on tõesti geenikombinatsioon, mille korral on raske söömisega piiri pidada. Saate „Kaalujutud“ külalisteks on geeniteadlane ja psühholoog Uku Vainik ning oma kaalulangetuslugu jagav Rita Veskimeister. Saatekülalised jagavad teaduslikke avastusi ja toovad elulisi näiteid sellest, mis kehakaalu mõjutavad ja kuidas tervisliku kaalu poole liikuda.Kuula saadet ja vaata ka veebilehte minukaal.ee ja kui soovid kehakaalu teemal kaasa rääkida või jagada oma kogemust, siis ootame kirju aadressil kaalujutud@delfi.ee.

16. 

    5 Nov 2025

    Arst ülekaalust: tihti on just seksuaalprobleemide tekkimine peamiseks põhjuseks, mis paneb mehe lõpuks oma kehakaaluga tegelema

    Ehkki ülekaal on väga paljude meeste terviseprobleemide algpõhjuseks, jõuavad mehed arsti juurde sageli alles siis, kui olukord on juba päris tõsine.„Kaalujuttude“ saates on seekord kehakaalust ja tervisest rääkimas Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku meestearst dr Kristjan Pomm ja ettevõtja Aivar Kuusk, kes jagab ausalt, kuidas 60 kilo kaotamine tema elu muutis.Mees! Kui sinagi kuulud nende hulka, kel kilosid vöökoha ümber rohkem kui võiks, siis kuula „Kaalujuttude“ saadet ja saa teada, miks võiks juba homme tervislikumalt elama hakata. Kui sind muud argumendid ei kõneta, siis oma seksuaaltervise huvides võiksid ikka alla võtta.

17. 

    29 Oct 2025

    Stand-up-koomik Aleksandr Popov: kui inimesed sulle kogu aeg vihjavad, et sul on kaaluprobleem, siis lõpuks jääbki tunne, et oled eelkõige see paks vend, mitte inimene, kellel on oma mõtted ja elu

    Kaaluprobleeme nähakse sageli tahtejõu puudusena, kuigi tegelikult on rasvumine keeruline krooniline haigus. Miks peetakse paksu inimest automaatselt laisaks? Kuidas mõjutab see enesehinnangut? Ja kas huumor aitab rasketel hetkedel toime tulla?Uues taskuhäälingus „Kaalujutud“ räägime kehakaalust nii, nagu sellest tegelikult rääkima peaks – avatult ja tõenduspõhiselt. Avasaates võtame fookusesse kehakaalu ja vaimse tervise seosed.Stuudios on kaalupsühholoog Kari Kuulman, kes selgitab, miks kaaluteemad inimestes tugevaid emotsioone esile kutsuvad ja häbitunnet tekitavad.Saates räägib avameelselt oma kogemustest koomik Aleksandr Popov, kelle värske stand-up „Stigmast Sigmaks“ käsitleb kehakaaluga seotud hoiakuid: „Algas asi sellest, kui üks arstitädi vaatas mind ja ütles: „Sa oled rasvane.“ Ja siis ma mõtlesin, et noh, ju siis olen jah.“kui soovid kehakaalu teemal kaasa rääkida või jagada oma kogemust, siis ootame kirju aadressil kaalujutud@delfi.ee.

Reach and audience

Public platform figures. Ratings count people who left a rating, not total listeners.

Spotify

5.0 / 5

2 ratings

Contact Kaalujutud

Guest appearances

Books guests

Based on episode analysis; this does not confirm that the show is currently accepting guests.