Miks just see toode? Neuroturundaja avab poeriiuli ees olijale mõjuva nähtamatu mõjutuskunsti tagamaid
Miks haarame poeriiulilt just ühe toote, kuigi kõrval on kümneid teisi? Kas määravaks saavad hind ja harjumus, pilkupüüdev pakend või teadmine, mis toidu sees tegelikult peitub?
Marek Strandbergil on külas Tartu Ülikooli neuroturunduse labori juht Kristian Pentus. Juttu tuleb sellest, kuidas uuritakse inimeste pilku ja emotsioone ning mida saavad tootjad nende tähelepanekute põhjal pakendite ja reklaamide kohta teada. Kas kena pakend suudab ostma meelitada ka siis, kui selle sisu enam ei ahvatle?
Vestluse keskmes on ka Eestis vaidlusi tekitanud toitumismärgis Nutri-Score. Mida selle värvid ostjale ütlevad, milliseid lihtsustusi need sisaldavad ja miks ei tähenda punane märgis seda, et toodet ei tohiks kunagi süüa? Pentus selgitab, miks ei piisa üksnes märgisest ning kuidas võib toiduvalikut mõjutada seegi, millises järjekorras tooted e-poes esitatakse.
Saates arutletakse, kuidas kujunevad lapsepõlves söömisharjumused ja kui keeruline on neid täiskasvanuna muuta. Kas tehisarust võiks saada isiklik toitumisnõustaja? Miks tundub valmistoit ajapuuduses ahvatlev ja mida võidaksime, kui arvutaksime läbi koduse kokkamise tegeliku aja- ja rahakulu?
Räägime ka kodumaise toidu valimisest, noorte tervisekäitumisest ning sellest, kas väikeste sammudega saaksime oma igapäevase toidulaua tervislikumaks muuta. Kuula saadet ja avasta, kui palju mõjutab sinu ostukorvi see, mida sa esmapilgul tähelegi ei pane, ning millised valikud meie igapäevast tervist kujundavad.
*Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.*
28 Oct 2026
Kukkuv õun 28-10-2026
21 Oct 2026
Kas Eesti saab loota, et (maailma)lavale pandud püss ei paugu?
"Kukkuva õuna" saates arutleb saatejuht Marek Strandberg rahvusvahelise õiguse professori ja akadeemiku Lauri Mälksooga, kas riikidevaheline õigus suudab maailmas, kus suurriigid tõlgendavad reegleid oma huvide järgi, veel korda hoida. Mälksoo selgitab, et rahvusvaheline õigus käib käsikäes maailmakorraga ning selle põhijooni on ajaloos ümber kujundanud eelkõige suured sõjad ja võimukeskused. Venemaa näitel näitab ta, kuidas õigust saab ühtaegu kasutada relvana ja eirata siis, kui see takistab impeeriumi eesmärke.
Vestluse keskmes on Venemaa imperiaalne järjepidevus. Põhjasõjast tänase Ukraina-vastase agressioonini korduvad väited ajaloolistest Vene aladest, tühistatavatest lepingutest ja vajadusest kaitsta kujuteldavaid huve. Mälksoo sõnul ei katkestanud Nõukogude Liit seda loogikat, vaid päris suure osa Vene impeeriumi territoriaalsest enesekuvandist. Juttu tuleb ka Venemaa ja Hiina võrdlusest, „soolase vee” kolonialismidoktriinist ning sellest, miks kontinentaalset impeeriumi sageli koloniaalimpeeriumina ei käsitata. Mälksoo osutab, et Venemaa suur territoorium on korraga strateegiline tagala ja needus: jõukuse ning inimeste heaolu asemel kulub energiat impeeriumi piiride õigustamisele sõdadega ning selle kuvandi kaitsmisele nii sisemaal kui välismaal.
Saade otsib vastust ka Eesti põhiküsimusele: kuidas elada naabruses riigiga, kelle puhul õiguse, sõja ja retoorika piirid on hägustatud. Mälksoo rõhutab, et Eesti julgeolek sõltub nii enda kaitsetahtest kui NATO usutavusest, kuid Venemaa ajaloolise käitumismustri mõistmine peab jõudma palju laiemalt maailma poliitilisse ja akadeemilisse arutellu.
Reach and audience
Public platform figures. Ratings count people who left a rating, not total listeners.
Spotify
5.0 / 5
8 ratings
Contact Kukkuv õun
Guest appearances
Does not typically book guests
Based on episode analysis; this does not confirm that the show is currently accepting guests.
Pod Engine is an independent podcast discovery and analytics service and is not affiliated with or endorsed by this podcast. Artwork and show content belong to their owners. Full legal notice.
Explore this show Podcast research with Pod Engine
