"Regilaulu Podcastid", ehk maakeelse nimega "taskuhäälingud", on ellu kutsutud Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt, et pakkuda kuulajaile ning lauljatele ehedas esituses eesti iidseid regilaule. Et juhtida tähelepanu nende laulude poeetilisele vormile ja laulukõlale. Tuua tagasi lauldud regivärsi kaduma kippuvat funktsiooni.
Regilaul on Eesti kultuuri tüvitekst ja väärib kindlasti laiemat kasutamist, siia on kätketud meie rahva tuhandete aastate vältel korjunud ellujäämisstrateegia ja maailma mõistes eriline kunstiline omapära.
Eesti Rahvaluule Arhiivis säilitatakse sadu tuhandeid rahvalaule ja tänu arhiivi fanaatilistele ning südamlikele teaduritele on välja antud trükiseid, albumeid ja võrguandmebaase, kust iga huviline võib leida tuhandeid viise ja tekste. Nimetatud võimalused sarnanevad siiski pigem muuseumi külastusele kui elavas traditsioonis olevale laulukutuurile. On aga lihtsaid ning karismaatilisi eesti inimesi, kelle jaoks need iidsed laulud on väga tähenduslikud oma elulisuses ning ilulisuses. Otsekui värske kodueesti õhk, milleta kodu ei oleks kodu.
Nõu ja jõuga oli abiks Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Janika Oras.
Podcastide kunstiline juht on Lauri Õunapuu.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv: http://www.folklore.ee/era/ava.htm;
Eesti Kultuurkapital;
Eesti Pärimusmuusika Keskus: https://www.folk.ee/
60. Meelis Mereäär, Tarvi Valdmets ja Imre Luht- Must naine. Merle Karusoo
Laul on õpitud 1956. a. helisalvestuse järgi, kus seda laulis Muhumaalt Pallasmaa külast pärit Mihkel Pallas. Koguja oli Herbert Tampere (EKM ERA, RKM, Mgn II 11 a).
Noormees jälgib neidusid, kes koristavad linapõldu, ja püüab aimata, kellest võiks saada tema tulevane pruut. Seejuures jääb ta aga magama ning kõik tüdrukud jõuavad sel ajal endale juba peigmehed leida, ainult tema jääb ilma. Nii saab ta ainsana järele jäänud musta neiu. Midagi pole parata – tüdruk tuleb puhtaks pesta. Möödujad nöögivad noormeest: vaata aga poissi, pole korralikku hobustki. Noormees jätkab siiski pruudipesu ning saab viimaks endale kena kaasa.
Muhu laulutüübis „Must naine” põimuvad mitmed motiivid teistest sarnastest lauludest. Siin leidub näiteks „mere kündmise” motiiv, milles merd kujutatakse põlluna, samuti kosjafantaasiatele omaseid kujutelmi tulevase abikaasa valimisest. Laulu keskne koomika on jämedakoeline ja groteskne: „kõlbmatu” kaasa kirjeldus ning tema pesemine mõjuvad ühtaegu pilkeliselt ja rituaalselt. Kuigi tänapäeva vaates võib sellises kujutluses märgata ka seksistlikke jooni, ei taandu laul naise alandamisele. Samalaadseid laule leidub ka vastupidises variandis, kus pilke objektiks on hoopis noormees, keda kujutatakse musta või hallitanuna. See osutab, et niisugune kujutlus kuulub pigem kosja- ja pulmahuumori valdkonda ning on mõeldud naljana, mitte solvanguna.
Lauluteksti aluseks on Vastseliina kihelkonnast 1894. a. Peeter Saare poolt kogutud tekst (EKM ERA, H I 6, 82/3 (4)). Redigeeris ja murdekeelt toimetas Urmas Kalla. Viisi aluseks on Rõuge kihelkonnas Sika külas elanud Jaan Jakobsoni lauluviis, mille pani 1890. a. kirja Jakob Orav (EKM ERA, EÜS I 112 (5)).
Tõusin hommikul üles ja nägin õues kurge kündmas. Tapsin kure ning viisin ta koju emale küpsetada. Ema pani kure vakka, kus temast kasvas kaunis neiu. Neiule tulid kosja kuu, päike ja täht. Kuu ja päikese lükkas neiu tagasi, ent tähe kosjad võttis vastu. Kui täht tahtis neiut kaasa viia, hakkas ema nutma: andsid aega neidu kasvatada, anna nüüd aega ka ehtida.
„Tähemõrsja” laulu üks võimalikke algusmotiive jutustab kündvast kurest. Motiivi loogika ei avane otsesõnu, ebaselgeks jääb nii see, miks kurg künnab, kui ka see, kuidas temast saab neiu. Seetõttu saab kõnelda vaid võimalikest tõlgendustest ja oletustest, mille järgi võib kurg olla eufemistlik või metafoorne kujund, osutades kas neiule endale, mõnele teisele müütilisele tegelasele, loomale või üleloomulikule olendile.
14 Apr 2026
58. Jaan Kiho- Miks on ilmake udune. Merle Karusoo pajatused
Laulutekst on kokku pandud Jaan Kiho poolt. Selle aluseks on Simuna kihelkonnast 1891. a. Julie Sepa kogutud tekst (EKM ERA, H II 11, 965/6 (22)), millele on lisatud nii omaloomingulisi kui traditsioonilisi värsse. Viimased pärinevad Ülo Tedre toimetatud tekstiantoloogiast "Eesti rahvalaulud" (Eesti Raamat 1969–1974). Regiviisi motiividel põhineva laulumeloodia autoriks on Jaan Kiho.
Ilm on udune, pime ja külm seepärast, et inimesed on omavahel eri asjade pärast tülli pööranud. Kui Jumalal õnnestuks ilm parandada, paraneks ka maailm ja koos sellega inimesed.
Laulud ja lood sellest, kuidas halb ilm ja inimeste headus on omavahel seotud, on tuntud nii meil kui ka mujal. Soome müütide kõrval leidub väga sarnaseid motiive ka maailma lõpu kirjeldustes „Vanema Edda” „Völuspás” ning Snorri Sturlusoni kirja pandud „Nooremas Eddas”, täpsemalt „Gylfaginningis”.
Contact Regilaulu Podcast
Guest appearances
Does not typically book guests
Based on episode analysis; this does not confirm that the show is currently accepting guests.
Host of Regilaulu Podcast?
Claim your podcast to manage its listing and keep your show details accurate.
Pod Engine is an independent podcast discovery and analytics service and is not affiliated with or endorsed by this podcast. Artwork and show content belong to their owners. Full legal notice.
Explore this show Podcast research with Pod Engine